|
|
|
|
|
|
|
Saarlaseks olemine |
MÖNED MÖTTED MEIE OLEMISEST
Ära randa elama mine, seal on ränk ja raske elu....... Ei oskagi saare elanikuna sellesse vanasõnasse kuidagi suhtuda. Jääb üle ümberlükata või siis kinnitada, aga selleks tuleb alustada algusest.
Rand on meie jaoks merega piiratud alla, mille tähendus ei piirdu siiski nimisõnaga rand. Meie elame saarel ja oleme saare elanikud-saarlased.
SAAR-geograafiliselt suhteliselt väike veega ümbritsetud maismaa, suurte saarte pindala võib ulatuda 100 tuh. Ruutkilomeetritega, väikestel võib olla alla 1 ruutkilomeetri. Asukoha järgi eristatakse ookeani, mere-,järve ja jõesaari.(EE)
Saarlased-saarte elanikud e. Inimesed , kes elavad geograafiliselt suhteliselt väikesel veega ümbritsetus maismaal.
Saaremaa ja tema sõsarsaared.
Saare maakonnas on 710 saart. Suurim Saaremaa, millele järgevad suuruselt Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi, Keinastu. Neil saartel on ka püsiasustus.
– Üks elab kivi otsas, teine ei saa hea koha pealgi elada
Vanimad jäljed inimasustusest saaremaal ja naabersaartel pärinevad IV aastatuhandest e. Kristust, kui suur osa saarte territooriumist oli merest kerkinud. Saare maakonnas elab praegu 37 000. Saarlaste ränne eriaegadel on olnud erinev
– Kus keiakse, senna jäävad jälled Saaremaal on olnud mitmeid valitsejaid, küll taanlased, sakslased ja rootslased, venelased ja sakslased. Nii on läbi aastasadade elatud erinevate võimude all. Maha jäid sõnad, meloodiad, ehitused. Mida taheti omaks võtta, see võeti, mida ei tahetud see jäi ajalukku.
– Kuida tuul puhub, nenda laine uhub
– Igal hädal on oma arst, igal tõbel on oma tohter
– Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk
– Kihelkonnad 19.saj. algusest: Muhu, Pöide, Püha, Valjala, Jaani, Kaarma, Kärla, Mustjala, Kihelkonna, Jämaja, Anseküla, Karja. Ja igal kihelkonnal oma rahvariided ja mitte ainult ühed.
Mis meil veel on???
– Oma kombed ja tavad
– oma keel ja murded
– oma talukultuur ja talu arhitektuur
– oma laulud ja pillilood-Sõrve ots on laulupesa, Muhus elab tema ema
– oma legendid ja muistendid-Tõll
– oma inimesed, kes kõike seda kannavad-lauljad (koore21 täiskasvatute koor,-473, 34 noorte koore-1080), tantsijad( 57 tantsurühma 745 tantsijaga, millest noorte rühmi on 17, koduloo uurijad.Andmed Saare maakonna 48.laulupeole ja 43 tantsupeole registreeritute järgi.Teadupärast toimus saaremaa esimene laulupidu 1863 Körberi eestvedamisel
– Ei olegi nagu midagi erilist, see kõik on ka teistel maakondadel. Aga oluline nende kõikide asjade juures on elulaad-saareline elulaad. Ainult meile on omane pehme ja laulev kõne, ainult saarte elanikud teavad, mida tähendab ajutine püsiühendus jäätee näol, ainult meie oskame hinnata oma vanavanemate tarkusi, mis on tekkinud saarel elades ja me usaldame neid.Me teame, et idatuul viib vee ja lääne toob.
– Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki
|
|
|
|
